Minu pisikese Pisikoka elu esimene sefiiritort! :o)

Päev on taas õhtusse jõudnud ning mina olen taaskord millegi enda jaoks uuega hakkama saanud! :o) Homne isadepäev vajab ju ometi tähistamist ja kuidas muudmoodi küll, kui mitte tordiga! Seekord siis proovisin sefiiritordiga kenasti ühele poole saada. Ma võin öelda, et olen välimusega peaaegu rahul, kuid maitseelamuse saame alles homme. :o)



Retsepte on sefiiritordi kohta igasuguseid, küll kasutatakse želatiini, samas mõningad ei kasuta. Ka kogused on retseptides väga erinevad. Mina vaatasin mitmed neist üle ning asusin siis oma kuldset keskteed leidma.
Tordikeseks kasutasin ära: 1) biskviit: 6 muna; 6 spl suhkrut; 6 spl jahu. 2) Täidis: pohlamoos; 2 dl vahukoort; 0,5 dl suhkrut; 1 tl vanilliinsuhkrut; 2 väikest banaani. 3) Sefiir: 4 munavalget; 200 g suhkrut; 50 ml punasesõstra mahla ( võib ka vett kasutada) ning 0,5 tl sidrunihapet.

Kirjeldan ka täpsemalt, mida vaja teha:

1) Biskviidipõhja valmistamiseks vahusta munad suhkruga heledaks ja kohevaks vahuks. Sega käsitsi juurde eelnevalt läbisõelutud jahu, ettevaatlikult munavahtu alt üles tõstes. Küpseta 24 cm-ses vormis , mille oled eelnevalt määrinud seest võiga, 175-kraadises ahjus ca 15-20 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Aseta jahtuma ja lõika jahtunud kook keskelt pooleks.

2)Määri alumine koogipoolik hapuka moosiga. Vahusta koor suhkruga tugevaks vahuks ja sega kahvliga purustatud küpse banaaniga. Määri saadud segu moosile ja tõsta peale teine koogipoolik. Muidugi enne moosi ja vahukoore-banaanikreemi koogipõhjale laotamist immutasin koogipõhju punasesõstra mahlaga.

3) Sefiiri alustasin sellest, et sulatasin suhkrust ja veest hästi tasasel tulel ja pidevalt segades siirupi, keema lasta ei tohi. Selleks kulus umbes 15 minutit või õigemini kuumutasin seni, kuni külma vette pillatud siirupitilgast sai sellise veel veidi pehme kuulikese veeretada (kui see kohe kivikõvaks tardub, on siirup üle keedetud ja sefiir jääb teraline). Siirupi valmimise ajal vahustasin munavalged veidikese sidrunhappega kõvaks vahuks. Kui siirup valmis, niristasin tulikuuma siirupi vahustamist jätkates peene joana munavalgetesse. Vahustasin edasi, kuni sefiir oli väga korralikult vahul s.t tihe ja läikiv.
Kata-kaunista koogipõhjad sefiirikattega, peale võib veel ka marju lisada, kui on soovi. :o)

Mina kasutasin siirupi tegemisel punasesõstramahla, seega jäi minu sefiir õrnroosa värvusega. Kui aga tahate kindlasti valget sefiiri, siis on mõistlik mahla asemel vett kasutada! :o)

Kokkuvõtval võin öelda, et eks see minu "kaunistus" pole kõige ilusam. Seekord oli mul olulisem siiski see sefiir õigesti teha, loodan et ka maitse seda siis kinnitab. Ja ilmselt oleksin võinud veel kauem sefiiri vahustada, seda reedab ka tordi ilme.
Igatahes, proovin kunagi end parandada ja teie, kes te mu blogi ikka aeg-ajalt jälgite, kena kokkamist ning võtke alati uusi väljakutseid vastu! :o)